Meeskondlik ühtsustunne on töö tegemisel üks olulisemaid tegureid. See on see, mis annab heaolutunnet, jõudu ja rõõmu igapäevaseks toimetamiseks. Kui tihti peaks aga korraldama meeskondlikke sündmuseid ühtsustunde hoidmiseks ja kuidas üleüldse üritustel ühtsustunnet tekitada? Nõu annab sündmuste korraldamise ekspert ja üritusturundusagentuuri Soulteam asutaja Triinu Toomela.

Sündmus mängib tiimitunde loomisel suurt rolli

Toomela sõnul tuleks ettevõtetel kõigepealt ära kaardistada, milliseid eesmärke korraldatavad sündmused peaksid täitma. “On ilmselge, et kui me kutsume ühele sündmusele kokku 500 inimest ja teisele sündmusele 20 inimest, siis nende sündmuste väljundid on erinevad. 20 inimese sündmusel võid Sa kindel olla, et õigesti planeerides saavad kõik kõigiga rääkida, õpivad üksteist tundma ning tekib isiklik kontakt kõigi sündmusel osalejatega. 500 inimese sündmus on juba mastaabi poolest selline, et kõik kõigiga sündmuse jooksul ei suhtle ja isiklikku kontakti kõigiga ei teki, kuid samas on suured sündmused, kus kogu ettevõtte meeskond kokku tuleb, just ühtsustunde tekitamise mõttes olulised.

Tööandja seisukohalt on oluline tuua oma inimesed kokku, et kõik tunnetaksid seda, et nad on osa millestki suuremast ja töötavad ühiste eesmärkide nimel. Suured sündmused on hea viis viia erinevad osakonnad ettevõttes ühele teadmiste tasemele jagades näiteks ettevõtte strateegilisi tulevikuplaane või kokkuvõtvaid tulemusi,” sõnab Triinu. Samas rõhutab ta, et ka väiksemad tiimi sündmused ja osakondade kaupa tehtavad sündmused on ettevõttele strateegiliselt olulise tähtsusega, sest annab võimaluse panna väiksemad meeskonnad omavahel aktiivsemalt suhtlema ja loob inimeste vahele isikliku lähenemise, mis aitab kaasa kiiremale suhtlusele ettevõttes või osakonna sees. “Kogu äri taandub lõpuks inimsuhetele ja mida paremad on omavahelised läbisaamised, seda rohkem ollakse orienteeritud lahendustele ja info liigub kiiremini,” on Toomela veendunud.

Sündmuste toimumise sageduse kohapealt on Triinu 16. aastase üritusturunduse kogemuse põhjal parimaid tulemusi andnud strateegiad, kus ettevõtte on oma plaanidesse võtnud korraldada aastas paar suuremat sündmust kogu ettevõttele ning väiksemate osakondade kaupa või väiksemate tiimide koosviibimisi korra kvartalis. “Eriti peale pandeemiat, mille ajal suhtlus oli peamiselt veebipõhine, on oluline oma tiim kokku tuua, et ühtsustunnet ja tiimitunnet säilitada. Kodukontorid pigem lõhustavad seda meeskonna vibe’i, sest taaskord puudub oma meeskonnaliikmetega isiklik näost-näkku kokkupuude, olgugi, et töö saab kindlasti ka kodukontoris kenasti tehtud,” sõnab Toomela.

Väiksema eelarve või ajanappuse tõttu tuleks samuti leida nutikaid lahendusi, kuidas meeskondi motiveerida ning omavahel suhtlema panna – siis saab korraldada niinimetatud minisündmuseid, milleks võib olla poolepäevane väljasõit loodusesse või kontorikeskkonnas mõne vahva esineja esinemine või töötoa korraldamine, millest kogu meeskond ühiselt saab osa võtta. Heaks näiteks on pannkoogihommikud kontoris. Kui tiimiga koos pole võimalust pannkooke kontoris ise meisterdada, siis võib selle ala professionaalid kontorisse kutsuda ja tekitada tiimile taaskord üks põhjus, miks kokku tulla ja omavahel suhelda.

“Sündmused – olgu need siis väikesed või suured – panevad inimesi tundma, et nende panust hinnatakse, nad on märgatud, tunnustatud ja tänatud. See on ülimalt oluline, sest iga inimene soovib tunda ennast väärtustatuna,” räägib Triinu ning lisab: “Tihti pole selleks vaja tervet päeva, et inimene tunneks, et teda on märgatud. Võibolla piisabki inspiratsioonihommikust töö juures, kus on hea catering ja motiveeriv esineja, kes räägib teemadel, mis on tervele tiimile olulised. Selliseid asju on lihtne teha, see tähendab palju, aga ei nõua meeletult aega ega suurt eelarvet.“

Toomela sõnab, et siiani leiab turul ettevõtteid ning ettevõtte juhte, kes pole kahjuks aru saanud sellest, mis on sündmuste tegelik mõju töötajatele ja kuidas see kõik aitab kasvatada ettevõtte tulemusi. „Tegelikult on sündmustel hästi suur roll tiimitunde loomisel ja ettevõtte eesmärkide saavutamisel, aga siiani näevad mitmed tööandjad sündmuseid pigem lihtsalt kuluartiklina eelarves ja kohustusena, mis on justkui ühiskonna poolt peale pandud, sest aastaid on ju nii olnud. Sündmustele tuleks aga läheneda täitsa teise nurga alt. Alustada eesmärgist ja mõelda läbi kuidas sündmus saaks seda eesmärki toetada ning seejärel luua sinna ümber ka kõik muu,” lausub ta.

Mida võiks igal sündmusel ühtsustunde tekitamiseks teha?

Toomela soovitab leida selliseid ühistegevusi, kus oleks võimalus tiimiliikmetega lähemalt tuttavaks saada. “Eesti inimene väga ei jaga tööl oma vaba aja tegevusi, veel vähem hoopleb ta mõne tegevuse või hobiga, milles ta väga hea on. Seega on sündmustel tihti üllatuseks näiteks see, et mõni kolleeg oskab profitasemel laulda, tantsida või maalida. Aga just sellised isiklikud kogemused ja üksteise tundmine on see, mis inimesi ühendab,” sõnab ta ning toob välja ühe mängu, mida võib tiimikaaslastega proovida mängida. “Õhtujuht Andres Torm kasutab oma sündmustel väga lahedat speed dating-u formaadis tiimimängu, kus ühes raundis räägitakse oma lemmikhobidest, teises oma lemmikraamatutest, kolmandas tutvustatakse oma parimat sõpra jne. Sellised isiklikud lood ja kogemuste jagamised on need, mis liidavad inimesi ja panevad üksteisega samastuma, ükskõik kas Sa oled siis ettevõttes juht, kokk või koristaja,” räägib Triinu.

Kindlasti on veel ühtsustunde tekitamiseks olulised ühised arusaamad ja teadmised, mida teineteisega jagada ning milles üksteiselt nõu küsida. Toomela toob välja, et selleks on väga hea anda meeskonnasündmustel edasi teadmisi, mida kogu tiimil vaja võib minna, kas siis mõne inspireeriva koolitaja, esineja või tegevuse näol ning kui järgmisel korral kellelgi sama teemaga mõni küsimus tekib, pöördutakse juba oma kolleegide poole, sest on teada, et kõigil on olemas sama info. “Tuleks võimalikult palju luua selliseid isiklikke puutepunkte tiimiliikmete vahel, et neil tekiks omavahel personaalne lähenemine,” sõnab Triinu.

Kas võib olla liiga palju sündmusi ja kuidas seda vältida?

Toomela märgib, et Eesti ettevõtetes ollaks sündmustega pigem tagasihoidlikud. “Sündmused ettevõtetes on siiski strateegilise turunduse üks oluline osa ja ettevõtetes toimuvad sündmused tuleks paika panna turundusstrateegiaga koos näiteks iga aasta alguses terveks järgnevaks aastaks. Strateegiat peab muidugi aja jooksul kohandama vastavalt olukorrale, kuid üldine plaan peaks pikemalt paigas olema. Siis see ka töötab ja toimib ning jääb piisavalt aega sündmuseid ette valmistada,” ütleb Triinu ja leiab, et iga ettevõte võiks leida oma sündmuste tempo ning intervalli, sest ettevõtetes töötavad inimtüübid on erinevad ja neile pakuvad huvi erinevad asjad.

Ka sündmuste strateegiaid on oluline kaasajastada, muuta ning üle vaadata, et need täidaksid kõige enam just hetkel ettevõttele olulisi eesmärke. Lisaks tasub kindlasti meeles pidada, et ei ole olemas kahte identset ettevõtet, sest inimesed ettevõttes on erinevad ja seetõttu ei saa olla ka identseid üritusturunduse strateegiaid – sama sündmus toimib erinevate ettevõtete jaoks erinevat moodi. Tegelikult saab juht oma inimesi kõige enam motiveerida läbi selle, et pakub töötajatele midagi, mis neid päriselt huvitab,“ lausub ta.

Artikkel on avaldatud 29.07.2022 portaalis www.buduaar.tv3.ee