Noortevaldkonna-tunnustussündmus_Soulteam_Erlend-Staub-3

Foto: Erlend Štaub

KUI ETTEVÕTE EI MOTIVEERI EGA INSPIREERI OMA TÖÖTAJAID KRIISIS, SIIS MILLAL VEEL? 

Kui mitukümmend aastat tagasi oli näiteks spordikompensatsiooni pakkumine vaid mõne edumeelsema tööandja pakkumises, siis tänaseks päevaks on sellest saanud norm, mida tööandjalt oodatakse. Tööandjad on aru saanud, et vaid palgast ei piisa, et töötajat päriselt hoida. Lisaks on töötaja vaimse tervise hoidmine kasuks tööandjale endale – endaga heas kohas olev töötaja on ka tööl produktiivsem ning teeb oma tööd suurema rõõmuga. „Tänapäeval ei korva ükski palgatšekk emotsionaalset poolt, mida tööandja töötajatele pakkuda saab. Palk on oluline, aga see pole see enam kõige olulisem faktor töökoha valikul,“ selgitab sündmuste korraldamise ekspert Triinu Toomela. Kui ettevõte ei motiveeri oma töötajaid, siis mida teha?

Kui ettevõte ei motiveeri oma töötajaid kriisis, siis millal veel?

Arusaadav, et praegused ajad on esitanud paljudele valdkondadele väljakutse – eelnevate aastate pandeemia korduse kartus, elektrihinna kriis, hindade tõusud… See on pannud paljud tööandjad mõtlema, kas praegu tasub korraldada töösündmusi.

Toomela soovitab mõelda – kui ettevõte ei motiveeri ja inspireeri oma töötajaid kriisis, siis millal veel? Just praegu on töötajatele sündmuste korraldamine määrava tähtsusega. Kriisides või keerulistes olukordades, kus inimesed peavad pingutama rohkem kui tavaliselt, on eriti oluline neid motiveerida, tänada ja inspireerida.

Sündmusi ei pea tegema suurelt, vaid läbimõeldult

Küll aga saab seda teha vastavalt enda võimalustele ja eelarvele – ei pea korraldama suurt galat, vaid võib korraldada ka väikese väljasõidu. Kõige olulisem on teha sündmus läbimõeldult, nii et see päriselt inimestele korda läheb ja ettevõtte eesmärkidest lähtub, mitte pidada lihtsalt pidu. Sündmust peaks ettevõte korraldama eesmärgipäraselt ning südamega ja mitte ainult sellepärast, et midagi peab tegema, seda eriti keerulistel aegadel. Aga päriselt inimesi tänada ja tunnustada – see on väga oluline.

 

See on kingitus, mida tööandja saab töötajale teha – väärtuslik ning eesmärgistatud sündmus, mille tulemusena lahkub töötaja sündmuselt uute teadmiste või oskustega ning on vähem stressis ja õnnelikum, seega panustab ta ju ka ettevõttesse suurema energiaga ning positiivsemalt, ütleb Toomela.

Kui rääkida sündmustest, ei pea need olema tingimata lookas laua, alkoholi ja bändiga. Töötajatele võib teha ka näiteks pärastlõunase väljasõidu. Alati on hea pakkuda midagi harivat, uut ja väärtust andvat, et rikastada tiimiliikmete igapäevaelu ja luua lisaväärtust.

 

Kas perega või pereta?

Tihti mõeldakse, kas korraldada ettevõtte sündmus ainult töötajatele või kutsuda ka nende pered. Peredega sündmus on kahtlemata kallim, sest inimesi on rohkem ja erinevast vanuseklassist lähtuvalt tuleb mõelda ka mitmekülgsemale programmile. Eriti kui sündmusele on oodatud nii täiskasvanud kui ka lapsed.

Toomela arvab, et ettevõtte sündmusturunduse strateegiates peaksid aasta lõikes olema sündmused ainult töötajatele, aga võiks olla ka sündmusi, mis on mõeldud perele, sest peredega sündmused on tööandja brändingu mõttes olulise kaaluga.

„Tavapäraselt tehakse palgatõusu küsimise, ametipositsiooni valimise või töökohavahetuse otsuseid ikka enne enda pereringis, kui tullakse tööandja juurde. Kuid tööandja, kes väärtustab töötaja vaba aega ning perega koos veedetud hetki, saab tõenäolisemalt eelistatumaks valikuks just seetõttu, et elukaaslane tunneb, et ka tema on selle tööandja jaoks oluline,“ sõnab Toomela.

Ta on näinud, et peredega sündmusel on emotsioon hoopis teine ning pere on tänulik, et tööandja sellise sündmuse korraldab.

Sündmuse korraldamise ABC:

  • Kaardista ära sündmuse eesmärk – milleks see sündmus korraldatakse?
  • Uuri oma töötajate huve ja soove ning arvesta nendega sündmuse planeerimisel
  • Pane paika ettevõtte töökorralduses ja oma inimeste soovidest lähtuvalt parim aeg sündmuse korraldamiseks
  • Mõtle välja sündmuse formaat, lähtudes ettevõtte eesmärkidest, töötajate huvidest ja soovidest, sobivaimast ajast ning sündmusele planeeritud eelarvest

Artikkel on avaldatud 04.05.2023 Õhtulehes