Koroonaaeg oli keeruline paljudele ettevõtetele ning raskest olukorrast väljatulemine nõudis palju planeerimist ja mugavustsoonistki välja astumist. Sündmuste korraldamise ekspert Triinu Toomela, kelle ettevõttel õnnestus koroona ajal suur hüpe teha, räägib, kuidas see neil õnnestus.

Rolli mängib nii armastus oma töö vastu kui ka strateegiad

Toomela sõnab, et tal on hea meel, et sattus 15 aastat tagasi sündmuste korraldamise teele, sest teeb asja, mis teeb päriselt tema südame rõõmsaks ja paneb hinge helisema. Ta usub, et just sellepärast õnnestuski koroonaajal teha hüpe.

Ta lisab, et muidugi mängisid rolli teatud suhtumised, strateegiad ja plaanid, mis uues olukorras kasutusele tuli võtta. Toomela selgitab, et korraldab sündmuseid ettevõtetele ja korporatiivklientidele, aga kui sündmused ära keelati, tuli firmal leida erinevaid lahendusi, kuidas piirangute raames sündmuseid organiseerida.

Ta selgitab, et sündmusturundus on üks turunduse liike, mida ettevõtted kasutavad selleks, et turundada oma ettevõtet, brändi või toodet. „Selle alla kuuluvad sündmused nii ettevõtete klientidele kui ka oma töötajatele, lisaks erinevate toodete tutvustused, lansseerimised, omamoodi promotsioonikampaaniad. „Kõik sellised asjad, mida me televiisorist reklaampildina vaadata ja ajalehest lugeda ei saa, aga saame kogeda,“ kirjeldab ta oma ettevõtte tegevusala.

Lahendustele suunatud mõtteviis

Toomela tõdeb, et koroonaaja alguses, kui piirangud peale pandi, tal negatiivseid tundeid ei tekkinud, samas ka mitte lootusetust. Pigem tundis ta, et see on vaid teatud ajaks ning tuleb teha ettevõttesiseseid muudatusi ning arutada klientidega läbi erinevad strateegiad. Mõtteviis oli lahendustele suunatud.

Meeskonnas õnnestus rahu saavutada, kuna kõik teadsid, et töö otsa ei saa. Rahulikult sai ette valmistada suviseid ja sügisesi sündmuseid ning ühtlasi teha selliseid töid ja tegemisi, mille jaoks muidu projektide kõrvalt aega ei jäänud – näiteks kevadise karantiini ajal tehti ettevõttele uus koduleht ja töötati välja erinevad sündmustepaketid.

Piirangute vahel on võimalused

Toomela selgitab, et tegelikult on ka praegu piirangud, millest peab sündmuste korraldamisel lähtuma. Üks põhjus, miks ettevõttes tekkis hüpe, oli see, et hakati mõtlema piirangute raames.

Paljud arvasid, et sündmused on täiesti ära keelatud, aga päris nii see ei ole ning lahendusi võis leida. Näiteks on veebisündmused ja õues tehtavad sündmused, kus inimesed saavad küll emotsionaalselt positiivse kogemuse osaliseks, kuid suurtes gruppides omavahel kokku ei puutu.

Ta toob näiteks ühe ettevõtte, kus tavaliselt on laste jõulupeole kutsutud 300 inimest ühte ruumi, siis sel aastal kutsuti nad hoopis loomaaeda. Lastele anti pakikesed ja pered said loomaaias ringi uudistada, kuid suurt kogunemist ühel ja samal ajal ei toimunud.

„Mis mulle sündmusturunduses koroonaajal väga meeldib, kui nii võib öelda, on see, et paljud ettevõtted astuvad välja ettevõttes aastakümneid kestnud traditsioonidest ja vaatavad sündmuseid täna juba hoopis uue pilguga,“ ütleb Toomela.

Tasub leida lahendusi! Näiteks kui sündmused peavad lõppema kell 23, miks mitte teha hoopis pärastlõunane brunch?

Artikkel on avaldatud 28.12.2021 portaalis Õhtuleht