10 Foto_Shutterstock

Foto: Shutterstock

PÕHJUS, MIKS EI TASU SÜNDMUSEID ETTEVÕTTES VAADATA LIHTSALT PIDUDE JA KULUARTIKLITENA

Sündmuste korraldamise ekspert ja üritusturundusagentuuri Soulteam asutaja Triinu Toomela sõnul on sündmused hea võimalus tulla tavapärasest töömeeleolust ning argipäevarutiinist välja.

Kuidas teha nii, et tiim saaks tööasjadest päriselt välja lülitada ja naudiks kokku tulemist?

Tööjuttu sündmustel ikka räägitakse, kuid need on vabas vormis ja eelkõige lahendustele orienteeritud jutuajamised, mis on pikitud täiesti teistsuguste tegevuste vahele, kui muidu töökeskkonnas ollakse harjunud. „Ega siis ilmaasjata ei öelda, et kõige paremad kokkulepped sõlmitakse saunalaval,“ naerab Toomela.

Toomela tõdeb, et tänapäeval on nii palju erinevaid ägedaid erinevaid tegevusi, koolitajaid, interaktiivseid lahendusi, kus saab meeskonna panna töö teemadel täiesti teises kontekstis mõtlema ja olukordadele või inimestele lähenema. Näiteks produktiivsuse poole pealt või selle poole pealt, et millised on meie igaühe harjumused, mis aitavad kaasa õnneliku isikliku elu ja eduka tööelu saavutamisele. „Kui panna osalejad veel omavahel kogemusi jagama võib kindel olla, et nii mõnigi liigub sündmuselt koju täiesti uute teadmiste või tähelepanekutega.

Ei tasu unustada, et sündmused on lisaks lõbusale ajaveetmisele ka väga võimsaks vahendiks inimestele uute teadmiste edasi andmises, mis aitavad parandada nende elukvaliteeti ja tõsta heaolutunnet. See on see, mis annab tegelikult seda väge ja loob seda rõõmu, et igapäevaselt edukalt toimetada nii tööl kui ka isiklikus elus,“ lisab ta, miks on oluline korraldada meeskondlikke sündmuseid ja väljasõite.

Mida võiks igal sündmusel ühtsustunde tekitamiseks teha?

Toomela soovitab leida selliseid ühistegevusi, kus oleks võimalus tiimiliikmetega lähemalt tuttavaks saada. „Eesti inimene väga ei jaga tööl oma vaba aja tegevusi, veel vähem hoopleb ta mõne tegevuse või hobiga, milles ta väga hea on. Seega on sündmustel tihti üllatuseks näiteks see, et mõni kolleeg oskab profitasemel laulda, tantsida või maalida. Aga just sellised isiklikud kogemused ja üksteise tundmine on see, mis inimesi ühendab,“ sõnab ta ning toob välja ühe mängu, mida võib tiimikaaslastega proovida mängida.

Näiteks õhtujuht Andres Torm kasutab oma sündmustel väga lahedat speed dating-u formaadis tiimimängu, kus ühes raundis räägitakse oma lemmikhobidest, teises oma lemmikraamatutest, kolmandas tutvustatakse oma parimat sõpra jne. Sellised isiklikud lood ja kogemuste jagamised on need, mis liidavad inimesi ja panevad üksteisega samastuma, ükskõik kas Sa oled siis ettevõttes juht, kokk või koristaja.

Eesmärgista oma sündmus ja saavuta enneolematuid tulemusi

Toomela tõdeb, et üritusturundusmaailmas on ammu teada fakt, et pidu peo pärast pole mõtet korraldada. „Sündmuste korraldamine ettevõtetes on eelarveliselt päris arvestatav kulu. Küll aga kui sündmus on eesmärgistatud ning vastavalt eesmärgile ka loodud ja ellu kutsutud, siis peaks sündmus selle kulu mitmekordselt ettevõttele tagasi teenima. On see siis mõni meeskonnasündmus, kus motiveeritud töötajad teevad sündmuse järgselt topelt müüginumbreid või klientidele suunatud sündmus, mille käigus tutvustatakse uut toodet ja peale seda on klientide huvi toote vastu nii suur, et toote tuntus ning nõudlus kasvab minutitega ja reklaamile eraldi ei peagi suuri summasid panustama,“ jagab Toomela näiteid ning lisab.

Sündmuseid ei tasu ettevõtetes ammu enam vaadata lihtsalt pidude ja kuluartiklitena, sest kui see nii on ja sündmused toovad pigem ettevõttele miinust ja suurt kulu, tehakse antud juhul sündmuste korraldamises midagi valesti. Sündmused on üks turundust toetav osa ja seda tuleb teha strateegiliselt, et see tõesti toimiks.

Artikkel on avaldatud 20.10.2022 portaalis www.naistekas.delfi.ee