Ajal, mil vaimne tervis mängib nii tööl kui ka eralus suurt rolli on terve ja motiveeritud töötaja ettevõtte kõige hinnalisem vara. Kuidas ettevõtted aga oma töölisi võiksid väärtustada ning motiveerida? Oma kogemusi jagab sündmuste korraldamise ekspert Triinu Toomela.

Number üks igas ettevõttes on õiglane palk

Toomela sõnul saavad ettevõtted väärtustada töötajat eelkõige sellega, et maksavad talle õiglast palka, annavad talle sobiva töökoormuse, tulevad talle vastu kui töötaja soovib tööaegasid muuta või näiteks kodukontorit kasutada.

Kõige suurema tunnustuse annab Toomela sõnul aga see, kui väljaspool igapäevatöörutiini inimest märgatakse, tänatakse ja tunnustatakse – see ongi see, mida ettevõtjad läbi sündmuste ning koosviibimiste saavad inimesteni tuua ja nende jaoks ära teha.

„Pea iga ettevõte on tegelikult aru saanud, et sündmused on töö paratamatu osa. Kui me aga räägime sellest, mis eesmärkidega neid sündmuseid tehakse, siis see on tegelikult võtmeküsimus. Kas ettevõte korraldab sündmust lihtsalt sellepärast, et inimesed on harjunud ning teistes firmades tehakse seda ka ja meie ei saa olla kehvemad? Sellisel juhul kogeb ka sündmusel osaleja, et sündmust korraldatakse lihtsalt sellepärast, et on vaja seda teha,“ selgitab ta.

Kuidas sündmusi korraldada?

Toomela lisab, et üheks oluliseks osaks on ka viis, kuidas sündmust korraldatakse. „Sündmuseid peaks korraldama eelkõige just selleks, et oma inimeste tööpanust tunnustada, neid märgata ja teha midagi selleks, et see inimene tunneks end päriselt liigutatuna ja hästi. Juba see nii-öelda tegevuste osa sündmustel on see, mis loob seda tunnet.“

„Tasub panna ennast kutsutute olukorda ja näha sündmust läbi nende silmade. Tegelikult on nii, et sa saad ju kohe sündmusele külalisena tulles aru, kas see on tehtud sellepärast, et lihtsalt mingit sündmust organiseerida ja pidu korraldada või keegi on olnud päriselt hingega asja juures ja päriselt tahab oma inimesi hoida,“ lausub ta.

Pakkudes töötajatele sündmust, mis neile korda läheb, on see eelkõige kasulik ettevõttele endale

Selleks, et saada aru, mida töötajad tegelikult sündmuselt ootavad ning vajavad, siis Toomela sõnul algab kõik sellest, et oma inimesi tuleb kuulata ja aru saada, millised on need asjad, mis neile tõeliselt korda lähevad. Tänapäeval ei tööta enam need variandid, mis kunagi varem töötasid, vaid maailm liigub järjest personaalsema lähenemise poole.

„Sündmustel näeme tihti, et tänapäeval ei saa pakkuda cateringiks enam lihtsalt ühte konkreetset asja – näiteks kartulit, kastet ja salatit, sest ühiskond on nii palju targemaks saanud ja edasi liikunud. Osa eelistab näiteks taimetoitu või gluteenivaba toitu või on mingid allergiad teatud toitude vastu – seda kõike tuleb arvesse võtta ning oluline on aru saada, et sellele ei juhita tähelepanu lihtsalt niisama nagu tunne ja tuju on, vaid inimestel on päriselt mingid tervisehädad, mille pärast nad ei saa teatud toiduaineid süüa.“

„Kui tundubki, et erinevaid asju sisse tuues, läheb eelarve kulukamaks, siis tegelikult ei pruugi see nii olla. Kõigepealt on ikkagi oluline, et sa saad aru, mida sinu inimesed väärtustavad. Praegu oleme jõudnud sinnamaani, et sündmuseid toimub nii palju ja inimesed väga väärtustavad oma aega. Seetõttu võib sündmuse väärtustamine olla hoopis see, et me ei naudi kollektiiviga koosolemist pere arvelt ega vabal päeval, vaid hoopis tööajast. Kui väärtustada töötajate aega ja pakkuda sellist tegevust, mis inimestele ka tegelikult korda läheb, on see eelkõige kasu ettevõttele endale,“ räägib Toomela.

Juhi enda huvid võiks olla tagaplaanil

Ta toob välja ka selle, et sündmuse korraldamisel peavad juhi enda huvid olema tagaplaanil ja eelkõige tuleks mõelda töötajatele. Isegi kui juht on näiteks konservatiivne ja ei soovi sellist sündmust nagu töötajad soovivad, siis peab ta siinkohal mõtlema oma inimestele, kellele ta sündmust korraldab ning eesmärgile miks ta seda teeb – sellest peaks juba piisavalt järelduma, et antud juhul ei saa juht lähtuda pelgalt endast.

Juhul, kui töötajatele tehtud sündmustel arvestatakse eelkõige töötajate soovidega, tekib vastastikune panustamise tasakaal, sest ka töötajad teevad ettevõtte kasvu ning edu saavutamise jaoks nii mitmeidki kordi tööülesandeid, mis neile võibolla ei meeldi. Nad teevad seda sellepärast, et peab. Sündmuse korraldamisel on juhi kord töötajatele midagi vastu anda – sellisel juhul on asi tasakaalus. „See on ju ammu teada ja tuntud tõde, et juhi töökohustustest suurim osa on oma töötajaid innustada ning neid hoida, tänapäeval lihtsalt muudmoodi ei olegi võimalik,“ tõdeb Toomela.

Kumb on efektiivsem – töötaja keda ei tunnustata või tööline, keda hinnatakse?

Viimased uuringud näitavad, et stress, ärevushäired ja inimeste vaimne tervis on läinud hullemaks. Kumb on siis efektiivsem – kas töötaja, keda ei tunnustada või töötaja, kes tunneb, et on hinnatud? Toomela räägib, et ühiskond on liikunud järjest rohkem tarbimisühiskonna poole ning tahetakse aina uusi ja uusi asju proovida. Juhid on õnnelikud, kui ettevõtted õitsevad ja kasumid suurenevad. Seda enam tuleks tema sõnul väärtustada aga töötajat.

Kui töötajad tunnevad liigset stressi, siis võiks sündmusele tuua kohale mõne asjatundja, kes õpetab inimestele, kuidas igapäevaselt stressi maandada. „Näiteks räägib sellest, mida inimene ise enda heaks ära teha saab, et pingelistest olukordadest võitjana välja tulla nii tööl kui ka eraelus. Räägitakse näiteks unetundidest, heast toidust, aga ka sellest, mis meie ajus ja kehas tegelikult stressi ajal toimub ja mida me peaksime enda juures märkama, et asi liialt hulluks ei läheks.“

„Inimene võibolla ei oska ise psühholoogi või mõne muu asjatundja juurde minna, sest ei teadvusta endale, et stressitase niivõrd suur on. Tööandjana on sul väga palju võimalust ja teadlikkust, mida oma inimese jaoks teha, et nad oleksid õnnelikumad ja elaksid täisväärtuslikumalt. Töötaja, kes on hinnatud ja tunnustatud on palju efektiivsem ka ettevõttele endale. Õnnelik ja rahulolev töötaja suurendab ettevõtte väärtust. Sina juhina panustad töötajatesse, et neil oleks vähem stressi ja vastutasuks panustavad töötajad omakorda ettevõttesse – sedasi luuakse tegelikult mõlemale väärtust juurde,“ selgitab Toomela.

Artikkel on avaldatud 15.09.2022 portaalis Õhtuleht

Artikkel on avaldatud ka 14.09.2022 portaalis www.pealinn.ee